Hindamisjuhend

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisel.

Hindamise eesmärk on:

        1.      toetada õpilase arengut;

        2.      anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

        3.      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima.

Peamiseks hindamismeetodiks on kujundav hindamine. Õpilane saab tagasisidet oma suuliste ja kirjalike tööde ning arengu kohta. Lisaks hinnatakse teadmisi ja oskuseid viiepallisüsteemis.

• Hindega „5” (väga hea) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, kui see täidab täiel määral aine eesmärke. Punktiarvestuse korral hinnatakse õpitulemust hindega „5”, kui õpilane on saanud 90–100% võimalikust punktide arvust.
• Hindega „4” (hea) hinnatakse õpitulemust, kui see täidab üldiselt aine eesmärke, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4”, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
• Hindega „3” (rahuldav) hinnatakse õpitulemust, kui see täidab üldiselt aine eesmärke, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3”, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
• Hindega „2” (puudulik) hinnatakse õpitulemust, kui see täidab eesmärke osaliselt, kuid esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2”, kui õpilane on saanud 20–44 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
• Hindega „1” (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta seatud nõuetele. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1”, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Järelevastamine

Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud mitterahuldava hindega või hinne on jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamiseks on aega kaks nädalat. Kui selle aja jooksul ei ole tööd positiivsele hindele sooritanud, hinnatakse tööd hindega „1“.

Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõtva hinde panemisel arvestab õpetaja õpitulemusi, kokkuvõttev hinne ei pea olema aritmeetiline keskmine.

Iga puudutud seminari kohta peab õppija lisaks iseseisvale tunniteema omandamisele lugema ühe filosoofiateemalise artikli ning tegema sellest järgmiseks tunniks 300-sõnalise kokkuvõtte. Lisatöö tegemata jätmisel saab õpilane hindeks „1“.

Positiivse kursusehinde saamiseks peab õpilane olema aktiivselt osalenud vähemalt 90% seminarides.

Õpilasele, kelle kursusehinne on „2“ või „1“ või on jäetud välja panemata, antakse järelevastamiseks kolm nädalat. Kui õpilane ei ole seda võimalust kasutanud, arvestatakse õppeaine kooliastmehinde väljapanekul, et kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele „2“ või „1“.